Foto: energepic.com, Pexels

Kuidas on interim juhid reageerinud 2020. aasta muudatustele Suurbritannias?

Tänavu, 2020. aasta kevadel, juba 11ndat korda Suurbritannia Interim Juhtimise Instituudi (The Institute of Interim Management)* poolt läbiviidud interim juhtimise uuring jäädvustas interimide** kogukonna seisu ja selles toimuvad muutused COVID-19 põhjustatud eriolukorras. Kuigi pandeemia ja sellest tõukunud majandusliku šoki pikaaegse mõju uurimiseks on veel liiga vara, annab tänavu juulis avaldatud uuring interim tööturu seisust siiski mõningase ülevaate. Jagame seda ka siin, lootes, et Suurbritannia turul toimuv annab võimaluse paralleelide tõmbamiseks olukorraga Eestis.

Interim juhtide turg Suurbritannias

Enamus Suurbritannias töötavatest interim juhtidest on oma ala tõelised veteranid, paigutudes vanuselt 40-, 50- ja 60ndatesse eluaastatesse. Võrreldes kümneaastataguse perioodiga, on näha mõningast erinevust skaala erinevates otsades – on interime, kes alustavad oma karjääri juba 30ndates ja ka neid, kes otsustavad ameti kasuks valida 70ndates. Suures plaanis on interim juhtide keskmine vanus aga täpselt sama, mis kümme aastat tagasi: 52,8 aastat.

„On interime, kes alustavad juba oma 30ndates ja ka neid, kes otsustavad ameti kasuks valida 70ndates.”

 

Suurem osa interimidest töötavad erasektoris, kuid interimide kohalolu paistab silma ka avalikus ja kolmandas sektoris. Huvi võib pakkuda fakt, et naissoost interim juhtide osakaal on avalikus sektoris oluliselt suurem – 41% avalikus sektoris vs 19% erasektoris.

Millistes rollides ja sektorites interim juhte kõige enam näeb?

Interim juhid töötavad Suurbritannias peamiselt konsultantide; projekti- või programmijuhtide; finantsjuhtide / tegevjuhtide / teabejuhtide ja direktorite rollides, kuid samuti ka osakonna või muu astme juhtidena. Aastal 2020 torkab silma 4%-line tõus konsultatsiooniteenuse pakkumises (26% võrreldes 22%-ga aastal 2019), kuigi arvestada tasub sellega, et osade interim juhtide jaoks võib olla lihtsam või turvalisem end praeguses olukorras konsultantideks liigitada.

Suurem osa interim juhtidest töötavad erasektoris (69%), kuid olulise osa moodustavad ka avalik sektor (28%) ja kolmas sektor (4%). Kõige tihemini leiab interim juhte tervishoiu, äriteenuste ja IT sektorist, kuid samuti ka finantsteenuste ja tootmise alalt. Valdkondadena torkavad enim silma üldjuhtimine, IT ja finantsteenused. Samuti on interimid tihti abiks ka ümberstruktureerimistel, personalivaldkonnas ning hankeid ja tarneahelaid puudutavates projektides.

„Suur osa interim juhtidest Suurbritannias töötavad erasektoris (69%), kuid olulise osa moodustavad ka avalik sektor (28%) ja kolmas sektor (4%).“

 

Tasudest: mille põhjal ja kui palju?

Interim juhtide tasud on Suurbritannias peamiselt päevapõhised, jäädes vahemikku 600-800 naela päevas. Aasta 2020 on endaga kaasa toonud mõningase languse erasektori päevapõhistes tasudes, kuid langus tundub järgivat laiemat trendi sektori tasudes üldisemalt. Avalikus sektoris on tasud küll jäänud samaks, kuid need tegid läbi languse juba eelmisel aastal.

Palgaerinevused torkavad silma aga sektorite vahel. Erasektoris töötavate interimide töötasu on 24% kõrgem avalikus sektoris töötajate omast. (Kusjuures, kümme aastat tagasi oli erinevus vaid 9%.) Lisaks torkab silma ka 11%-line sooline tasude vahe. Samas ei tasu unustada, et suur osa naissoost interim juhte töötab avalikus sektoris, kus tasud ongi hetkel 24% madalamad, mis tähendab, et otsene sooline päevatasude erinevus on Suurbritannias ainult 3%, mis erineb märkimisväärselt riigis valitsevast 17%-liselt soolisest palgalõhest kogu töölkäiva elanikkonna seas (aastal 2019).

Üks missioon aastas

Enamus Suurbritannia interim juhte on aastas ühel missioonil. Keskmiseks missioonipikkuseks on 10,3 kuud ning missioonide vaheliseks pausiks keskmiselt 3,1 kuud. Langenud on nende interim juhtide osakaal, kes on aastas mitmel missioonil. Missioonide puhul torkavad esirinnas selgelt silma muutuste ja ülemineku juhtimine (44%), seejärel järgnevad pika vahega spetsialistitööd (16%) ja projektijuhtimine (14%). Keskmiselt kulub interim juhi organisatsiooni kaasamisele 2 nädalat kuni 1 kuu.

Mis juhtus siis, kui pandeemia algas?

Arvestades sellega, et 2020. aasta ei ole olnud just majandusedu soosiv, on julgustav näha, et üle pooled interim juhtidest, kes olid veebruari lõpus missioonil, ei kogenud koheseid, otseseid muutusi oma lepingutes ning julgesid eeldada, et leping jääb kehtima samas ulatuses nagu see sõlmitud sai. Samas, 19% interimidest kogesid muudatusi oma missiooni originaalses ajaskaalas ja ulatuses ning 20% interim juhtide lepingud lõpetati ennetähtaegselt. 7% interimidest tundsid survet oma päevatariife alandada.

Vist ei ole üllatav ka see, et 60% uuringus osalenud interim juhtidest tundsid pandeemia tõttu kohest ja teravat langust erinevates töövõimalustes, kuna nende võimalikud kliendid olid sunnitud muutma oma prioriteete ja tegelema COVID-19 mõjuga oma ärile.

“60% Suurbritannia interim juhtidest kogesid sel aastal kohest ja teravat langust oma töövõimalustes, kuna üle öö sai potentsiaalste klientide prioriteediks koroonaviiruse tagajärgedega tegelemine.”

 

Julgustav on aga see, et 20% puhul räägiti töövõimalustest jätkuvalt edasi. Samuti kaalusid 15% Suurbritannia interim juhtidest pro bono tööd, kas riiklikus tervishoiuteenistuses või mingis muus vormis kerkivale olukorrale reageerides. Suur osa interimidest, kelle leping jäi kehtima, alustasid töötamist kodust (33% neist hakkasid mh kasutama ka uusi online töövahendeid), mil teised vähendasid oluliselt reisimist klientide juurde.

Kas tulevik on positiivne?

Nagu hetkel paljudes teistes töövaldkondades, juhatab ka Interim juhtimise instituudi läbiviidud uuring paratamatu järelduseni, et interim juhtimine kui tööliik on hetkel surve all (sama järelduseni on jõudnud ka paari viimase aasta uuringud). Ühelt poolt tuleneb see sellest, et interimid töötavad igapäevasalt muutuvas ja turbulentses keskkonnas. Lisaks on Suurbritannia turul interime ees ootamas keerulised maksumuudatused. Pandeemia on lisanud sellele omad faktorid, mis kõike eelnevat veelgi võimendavad.

Üldine suhtumine interim juhtide seas ei ole aga kindlasti negatiivne. Uus aeg toob omad väljakutsed ja interim juhid reageerivad muudatustele täpselt nii nagu oma töös alati: töötades parimal moel välja toimivaid lahendusi kitsaskohtade kõrvaldamiseks ja uute struktuuride töölepanekuks.

 

* Interim Juhtimise Instituut (Institute of Interim Management) on 2001. aastal loodud interim juhte ühendav organisatsioon, mille eesmärgiks on olla Ühendkuningriikide interim juhtide häälekandjaks ja toetajaks nii lihtsamatel kui ka keerulisematel aegadel.

** Interim juht  (ingl k interim manager) on kõrgelt kvalifitseeritud, enamasti rahvusvahelise töö- ja/või ettevõtluskogemusega professionaal, kes on teinud edukat karjääri üldjuhtimises või valdkonniti ning kellel on soov pidevalt oma pädevust kasvatada ja edasi arendada. Interim juhil on valmisolek asuda tööle kliendi organisatsiooni lühikese etteteatamisajaga. Interim juhiks hakkamise tugevaks eelduseks on suur kogemustebaas, jätkuv huvi aktiivselt turul olla ning soov võtta vastu uusi väljakutseid.

Täismahus ingliskeelne uuring on leitav Suurbritannia Interim Juhtimise Instituudi veebilehelt

Jaga mõtteid:
Eela Velström

Eela Velström

Eela anne on inimesi läbi ja lahti hammustada. Ta on hinnatud koolitaja, tippjuhi parem käsi Eela kogemusepagasist leiab töö Eesti Vabariigi Siseministeeriumis, 11 aastat teenindus- ja turvaettevõtte G4S personali haldamist ja arendamist, Eesti Energia restruktureerimise ajad, jne. Lahendab personaliküsimused, hoolitseb meeskondade tippvormi ja naeratuse eest.