Interim Konverents 2019 Harri Tiido

Interim Konverents: Kas ja mida oleks interim juhtidel suursaadiku tööst õppida?

Maailmas on üks amet – suursaadiku amet – millel on mitmeid sarnasusi interimi tööga. Millised need sarnasused täpsemalt on; milles seisnevad ametite vahelised erinevused ja kas interimidel oleks suursaadiku tööst midagi õppida, arutleb pikemalt diplomaat Harri Tiido.

Harri Tiido, praegune Eesti suursaadik Soomes, diplomaat ja endine ajakirjanik, on töötanud terve elu interim juhina. Seda isegi siis, kui interimi ametinimetust veel ei eksisteerinud. Tiido oli üks Kuku Raadio käivitajatest, on töötanud „Ameerika Hääles” Washington DC-s ja naasnud sealt Kuku Raadiosse.  „Mul oli alati see hoiak ja teadmine, et kui üks projekt saab valmis, tuleb vaadata, mis järgmisena tuleb. Vahel satub ellu väga häid projekte – näiteks minna NATOsse suursaadikuks,” meenutab Tiido.

Millised on sinu jaoks peamised erinevused ja sarnasused suursaadiku ning interim juhi töös?

Töövahemiku pikkus. Üks peamisi erinevusi ongi töövahemiku pikkus. Suursaadiku lähetused on tavaliselt pikemad kui interim juhtide missioonid. Esinduse juhid on tavaliselt tööl neljaks aastaks, erandjuhtudena ka kolmeks või viieks. Interimid aga lühemaks ajaks.

Kultuurikeskkonda sulandumine. Diplomaatia-alastel töökohtadel liikumine tähendab pidevat muutust keelekeskkondade, kultuurikeskkondade ja ka riikide tasanditel. Rahvusvahelised interim juhid puutuvad kokku sarnaste küsimusega, millega diplomaadid, mh ka sellega, kuidas kaasata perekond pidevasse muutuste ja elukohavahetuste tsüklisse. Mingil hetkel on nii interim juhtidel kui ka suursaadikutel valiku ja prioriteetide paikapanemise koht – kumb on tähtsam, karjäär või perekond?

Meeskonna aktsepteerimine. Iga esindust saab näha kui suure emafirma esindust välisriigis. Emafirma saab olla näiteks Välisministeerium, mis on omakorda korporatsiooni ehk riigi osa. Iga emafirma juht on huvitatud sellest, et firma huvide tagamine jätkuks inimeste muutumiste korral. Nii interim juhina kui ka diplomaadina pead sa tagama sujuva juhtimise üleandmise. „Uude esindusse minnes on enamus meeskonda seal ees. Sina ei saa hakata meeskonda murdma või kujundama. Selleks, et tagada sujuvus, on vaja pisiasju,” on Tiido veendunud.

„Mingil hetkel on nii interim juhtidel kui ka suursaadikutel valiku ja prioriteetide paikapanemise koht – kumb on tähtsam, karjäär või perekond?”

 

Diplomaat saab puhuti valida, mida ta tegema peab. See on suurim erinevus tulutoova ettevõtte ja riigi esinduse juhi vahel. Diplomaat saab põhimõtteliselt valida, kas ta viib või ei vii ellu poliitikaid, millega ta nõus ei ole, või ta lähtub sellest, et riigi huvid on püsivamad kui ükskõik, millise valitsuse omad. Sellisel juhul tuleb aga mingil hetkel otsustada, kas jätkata või kohalt lahkuda…

Millega peab suursaadik töökohti vahetades arvestama?

Suursaadik ei hakka endale töökohta ise kujundama. Pigem peab ta keskenduma sellele, et töölt lahkudes jääks koht selliseks nagu sa tahaks, et see koht järgmist inimest vastu võtaks. „Kõige olulisem asi, mida silmas pidada, on see, et sinul on samad ülesanded nagu eelmisel juhil. On sujuv alustada tööd, kui sul on töö alguses olemas kõik vajalikud kontaktid ja informatsioon, kellega mis küsimuses ühenduda. Ja kellega mitte”.

„Sujuv ülesannete üleandmine tagab selle, et emafirma huvid on kindlamini kaitstud.”

 

Siin mängib oma osa ka eelarve. Diplomaadid peavad kulutama nii, et ka järgmisele inimesele jääks osa eelarvest. Ka see aitab tagada sujuvuse.

Astuda avatuna meeskonda

Tihti juhtub, et meeskondades on teatavad lõhed. Suursaadik ei saa endale lubada, et ta hakkaks valima pooli. Seda sama ei saa lubada ka interim juht. Uue tulijana on sinu tööks aru saada, kellele milliseid ülesandeid anda ja kuidas seda teha: „Praktika näitab, et ka need inimesed, keda loetakse „raskeks”, seda enamasti ei ole. Neile tuleb näidata, et neid usaldatakse.”

„Inimestel peab olema hea olla, see on kõige olulisem.”

 

Rääkides avatusest aga veelgi laiemalt? On üks tõde, mis on samaväärselt oluline nii firmajuhtidele kui ka suursaadikutele: sa saad palju rohkem ja palju paremat infot, kui sa oskad kohalikku keelt. Välisriikide firmade puhul on tihti just probleemiks see, et juhid ei õpi kohalikku keelt, kuna teavad, et liiguvad paari aasta jooksul edasi järgmisesse riiki. Keeleõpe on austus kohalike elanike vastu. See on pisiasi, aga loeb.

Millised on sinu kui kogenud suursaadiku peamised juhtimispõhimõtted?

Parim juht on see, keda pole liiga palju näha ja kes usaldab oma alluvaid. „Tihti ei lubata inimestel pädevad olla,” arvab Tiido. Ülejuhtimine on kindlasti teema, millega paljud ettevõtted võiksid tegelema hakata. Kui alluv ei ole pädev, paistab see ruttu välja ning juhina sa tegelikult pikalt muretsema ei pea. Kui aga juht on loll, võib ta kaua aega loll olla.

Samuti on oluline mitte küsida liiga palju infot. Infopuudusega ei ole tänapäeval kunagi tegu. Kui sa töötad teises kultuuris, puutud sa kokku teistsuguse maailma, teistsuguste aja mõõtudega. Nendega tuleb arvestada ja mitte suruda peale enda kultuuri harjumusi. Kõike juhtub, kõik saab lahenduse.

Artikli aluseks on Harri Tiido ettekanne „Suursaadiku töö – mida on interim juhtidel neilt õppida?“, mis leidis aset Interim Konverentsil „Mobiilne juhtimine Eestis – lood ärist enesest“, oktoobris 2019.

Jaga mõtteid: