Mobiilse juhtimise ajalugu

Kas teadsid, et ….

…. mobiilne juhtimine on alguse saanud Hollandist ja on täna üks kasvava tähtsusega uus töövorm mitmetes Euroopa riikides?

Mobiilse juhtimise kontseptsiooni väljamõtlejateks peetakse hollandlasi 1970ndate lõpus, mil juhid hakkasid teadlikult olema palgatud lühiajaliste lepingutega, et mööda hiilida Hollandi rangest tööseadusandlusest. Hollandi juhid olid enesekindlad oma väärtuses tööjõuturul nõustudes töötama ettevõtetes kõrgema palgaga kokkulepitud perioodil, samas loobudes töötajale seaduses sätestatud kaitsest.

Teiste allikate kohaselt peetakse mobiilset juhtimist 1990ndate fenomeniks, mille populaarsuse kasvu nii Ameerika Ühendriikides kui Euroopas seostatakse 1980ndatel ja 1990ndatel toimunud ettevõtete konsolideerumiste, ülevõtmiste ja ühinemistega, mis lõid soodsa pinnase selle paindliku töövormi tekkimisele juhtivatel ametikohtadel. Suurbritannias sai mobiilne juhtimine hoo sisse 1992-1993. aastatel, mil majandus hakkas pöörduma tõusule ja tekkis praktiline vajadus täita võtmepositsioonid ajutiselt kuni lahkuva juhi asemel leitakse uus.

 

“Suurbritanniat ja Hollandit sageli nimetatakse mobiilse juhtimise tugipunktideks Euroopas, samuti on mobiilsel juhtimisel mõningane ajalugu Saksamaal.”

 

Eurofoundi 2015. a uuring toob välja, et mobiilne juhtimine on viimasel kümnendil järjest enam kasvava tähtsusega tööhõivevorm Suurbritannias, Tšehhis, Prantsusmaal, Norras, Kreekas, Ungaris ja Lätis.

Eestisse jõudis mobiilne juhtimine 2014. aastal, mil loodi Eesti esimene mobiilse juhtimise teenusele spetsialiseerunud ettevõte – interim agentuur Velström Vallner Tohver (VVT). VVTst sai ühtlasi mobiilse juhtimise teerajaja ja suunanäitaja Eestis. Inspiratsiooni agentuuri rajamiseks saadi Suurbritanniast, kus kohtuti sealse interim juhtide katusorganisatsiooni Interim Juhtimise Instituudi (Institute of Interim Management IIM) juhiga.

 

Artikkel on valminud Evelin Tatteri 2021. aastal Tallinna Ülikoolis kaitstud magistritöö „Mobiilne juhtimine ja interim juhi isiksuseomaduste seosed töömotivatsiooni ja subjektiivse sooritusedukusega” ning Vikipeedia põhjal.

Jaga: